Millised siis meie poliitikud tegelikult on?

kolmapäev, 24. jaanuar 2007

Ester Tuiksoo - osav sahkerdaja või puruloll käpik?

Kõik klassikalised varasahkerdamise trikid on põllumajandusminister Ester Tuiksool käpas!
*ei muuda ära eelkäijate tehtud kahjulikke rendilepinguid, selle asemel vehib ise neid jõudsalt juurde sõlmida, loomulikult rahvaliitlastega ja nende sõpradega.
*Kui suhkrutrahv tuli teemaks, siis üritas Euroopa Liidule tehtud aruandes maha vaikida Kalevi hiiglaslikku suhkruvaru. Kruuda on nimelt Tuiksoo isiklik tuttav.
*sokutas kaluritele mõeldud 60-millise eurotoetuse üksikutele kalaärimeestele, Rahvaliidu sõbrad taas.

Lisaks sahkerdamisele käkerdas täielikult ära Weroli erastamise. On veel teadmata, kas olid omad huvid mängus või on inimene lihtsalt loll.

Aga peamine aur läheb lollustele, nagu rahvuskala valimine ja kümnete miljonite toppimine jõuetusse ja arusaamatu eesmärgiga eesti toidu kampaaniasse.
Äripäev

teisipäev, 23. jaanuar 2007

Villu Reiljan - võõrast vara nõrkemiseni

Aastatepikkune praktika võõra varaga susserdamises ja oma taskusse kühveldamises!

Eesti Ekspress
*müüs 1994. aastal Luua Metsakooli direktorina 990 tihumeetrit puitu oma firmale. Koolile makstud summa oli palju madalam turuhinnast. Äri oli vastuolus korruptsioonivastase seadusega, mis hakkas siiski kehtima alles 1995. aasta jaanuarist. Viimane asjaolu päästiski tollal Reiljani naha.
*loodushoiuraha kasutati põlenud ministeeriumihoone remondiks ja uute autode ostmiseks. Riigikontroll leidis, et maja põlemise kahjud hinnati tegelikust kaks korda suuremaks ja IT-seadmete soetamiseks eraldatud raha läks 35 ametiauto ostmiseks.
*müüs korraliku riigi uurimislaeva, ostis asemele mädaneva pasa, saadud raha keerutas börsil, saadud tulu pandi intressi teenima, mis jagati pärast tundmatu Bahama riiulifirmaga, raha edasine saatus teadmata (ei tea jah, kelle taskusse)
*sebis armukesele ministeeriumi ametikorteri
*suunas KiK (keskkonnainvesteeringute keskus) raha kuhu juhtus, peamiselt oma valijatele. Muuhulgas lasi Kaitseliidule õppekeskuse ehitada. Omad mehed, teadagi.
*Suunas Kikist suured rahad jõuga omaenda MTÜ-le (Hoia Eesti Merd MTÜ), kes pole siiani suutnud põhjendada, mis tehti 700 000 krooniga, peamiselt said selle raha sõbrad-sugulased igasuguste palkade ja hüvitiste näol
*tema seotus suure maadevahetamise skandaaliga on alles uurimisel ...

Tiit Käbin: "Tekiks mõni erakond veel, läheks kohe sinna üle"

See mees on praegu juba seitsmendas erakonnas! Eriti lits mees, kas pole!

Peeter Võsa on Tiit Käbini kõrval poisike

Maailmavaade ei ole oluline, oluline on koht valitavas kogus
Lõin kokku Tiit Käbini parteilise kogemuse:
1.Koonderakond
2.Isamaa
3.Liberaalid
4.Reformierakond
(vahepeal tuli BNS-st uudis Peeter Võsa astumisest Keskerakonda)
5.Res Publica
6.Rahvaliit
7.Eestimaa Rohelised

esmaspäev, 22. jaanuar 2007

Katrin Saks lollitab inimesi

Kandideerib 2007. a. Riigikogu valimistel, kuid ei kavatsegi Euroopa Parlamendist ära tulla, seal on ju palju rasvasem sissetulek.

Ainus idee on naiivseid valijaid lüpsta!

Sloleht

/--/ «Et ma vahetaksin nüüd uuesti kohta, seda ma küll ei luba,» ei kavatse Saks tublisti priskema sissetulekuga Euroopa Parlamendi saadiku ametipostilt lahkuda. Saksa sõnul osaleb ta riigikogu valimistel seepärast, et partei häältesaaki suurendada. Ta ei söanda ennustada, kui palju hääli tal koguda õnnestub./--/

Kalle Mihkels - kui käpik saab üks mees olla!



Räägib erakonnalehes uhkusega, mismoodi ta AK ajakirjanikuna rõõmsalt ruttu-ruttu ministri käsu peale jooksis lugu tegema (teadmata, millest lugu tuleb), ise jube õnnelik. Ja tegi kõik mis kästi, peaminister ju tahtis! Nüüd naudib linnaosavanema kohta truu teenistuse eest.

Kui käpik saab üks mees olla, kui ta juba ajakirjanikuna selline ajudeta lipitseja oli!
/--/ Olin tollal ETV „Aktuaalse kaamera“ peatoimetaja asetäitja ja tegin reporterina ka igapäevaseid saatelõike, enamasti Toompealt ja Kadriorust. Küllap langes Savisaare valik seepärast just minule. Sel õhtul käis kõik väga kiiresti. Pool tundi pärast seda, kui saime peaministri kantseleist kutse Toompeale sõita, veeres AK pruun Volga lumelörtsisele Lossi platsile. Olime veel teadmatuses, miks meid sinna kutsuti ja kuhu sõit läheb./--/
/--/Kohe sealsamas hakati vormistama dokumente, et või varjamist fikseerida. Operaator seisis külmkambri uksel ja filmis veel viimaseid kaadreid, kui minu juurde astus Savisaar. Peaministri käsk oli selge: materjal peab veel sel õhtul jõudma AK-sse! Et kell lähenes juba üheksale, andis Savisaar meile sõidukiiruse suhtes vabad käed. Igale meid peatada võivale liikluspolitseipatrullile pidime ütlema: täidame peaministri eriülesannet!
Sealtsamast ladude valvuri juurest õnnestus mul helistada telemajja ja teatada, et tulemas on riikliku tähtsusega materjal. Meie auto sööstis lumesopaga kaetud kottpimedale maanteele. See oli tõeline põrgusõit! Aga paar minutit pärast AK algust olin juba toimetuses. Kassett rändas kohe, praktiliselt monteerimata, saate rezhissööri kätte, mina aga kirjutasin 3–4 minuti jooksul valmis lühikese teksti – ja saate teises osas oli materjal juba eetris./--/

Head isu, Reet Roosi valija!



Kes paneb tihastele pekki, kes toidab öösiti valijaid...
Kui satud öösel kell 3 kohtuma oma väljavalitu Reet Roosiga, siis sotane praad ja Saku Originaal on kindlustatud!
Riigikogu kuluhüvitistest selgub, et Reet Roos oli sunnitud koguni kell 3 öösel üles tõusma, et valijaga Tallinna südalinna öölokaalis kohtuda, kirjutab SL Õhtuleht.
Res Publica liige Reet Roos on riigikogu raamatupidamisele esitanud paarkümmend restoraniarvet. Ta on oma käega neile selgituseks kirjutanud: kohtumine valijatega. Alates augustist on talle hüvitatud toidu- ja joogiarveid 5500 krooni ulatuses.Roosi kodu on vanalinnas Harju tänaval nn kirjanike majas. Roosi lemmikkohad valijatega suhtlemisel on ta koduga samas majas olev Pegasus, mõnesaja meetri kaugusel paiknevad Pizza Americana ja Moskva kohvik.
Näiteks reedel, 3. septembril kell 20.30 ostis Roos Harju tänava Pizza Americanast ühe väikese pitsa.Laupäeval, 11. septembril kell 13.01 soetas ta valijaga kohtumiseks kaks väikest pitsat. Valijaga kohtus Roos ka 8. oktoobri öösel kell 3. Öine kohtumine toimus 24 tundi avatud pealinna ööelu tuiksoones lokaalis Avenüü. Arvel seisis: 100-kroonine praad ning 35-kroonine Saku Originaal.
Tõsi, viimane on arvelt maha tõmmatud ja Roos ei soovi selle kompenseerimist rahva rahakotist.Roos on käinud ka teleesinemise ning PR-koolitusel firmas Stiimul. Kaheksatunnine teleesinemise treening maksis 10.384 krooni, millest pool palub Roos hüvitada. PR koolitus maksis 4484 krooni. OÜ Stiimul juhatuse liige on Res Publica strateegianõunik Kaur Hanson, teine juhatuse liige aga Hansoni abikaasa, Res Publica tegevsekretär Sirli Leena Tarve. OÜ Stiimul oli ka Res Publica eurokampaania «Murrame läbi» autor.Reet Roos ei leidnud kahe päeva jooksul aega ajalehe küsimustele vastamiseks.

Toomas Varek - igal ajal õiget värvi



Praegune Riigikogu esimees Toomas Varek ei pidanud paljuks õõnestada Nõukogude süsteemi seestpoolt juba aastal 1985, andes sellega oma panuse vabariigi aastapäeva sümboolseks tähistamiseks.
Eesti Ekspress


Eiei, see pole mingi pistis ega midagi, aus äri, onju!

Keskerakonna esimees ostis Keskerakonna suursponsori ja ärimehe Oliver Kruuda käest Keila-Joal maja, makstes turuhinnast 5 korda vähem! Kui see pole altkäemaks poliitikule, mis siis üldse on!



Kapo: Kruuda müüs Savisaarele Keila-Joa maja alla turuhinna

11.09.2006
2004. aasta lõpus müüs Oliver Kruuda kaudse osalusega kinnisvarafirma Keskerakonna esimehele Edgar Savisaarele suvila Keila-Joal mitu korda alla turuhinna. Savisaar on seni kinnitanud, et tegu oli turuhinnaga tehinguga.

Riigiprokuratuuri algatatud kriminaalasjas uuris kaitsepolitsei Kalev RECi tehinguid Keila-Joa kinnisvaraga ja leidis, et nelja maja puhul, sealhulgas Edgar Savisaarele müüdud maja, oli tegu müügiga alla turuhinna. Nelja maja peale kokku jäi müüjatel turuhinda arvestades saamata 2,8 miljonit krooni.
Kommivabrik Kalevile ja Jaanus Otsa juhitavale Skanska EMV-le kuulunud Kalev RECi juhid kinnitasid kaitsepolitseile, et alla turuhinna müük oli osa müügistrateegiast.
Savisaar ostis maja oma firma Fixor Holding vahendusel, makstes Laidoneri villaks kutsutud suvila ja 2800ruutmeetrise krundi eest 500 000 krooni.

Eelmise aasta sügisel lahvatanud Keila-Joa majaostu skandaali ajal kinnitas Edgar Savisaar korduvalt, et maja müük toimus turuhinnaga. "Kas maja hind on oluliselt madalam turuhinnast ehk harilikust hinnast? Vastus: ei ole," kirjutas Savisaar Postimehes eelmise aasta septembris. Ta viitas ka seejuures Arco Vara 2003. aastal tehtud eksperthinnangule Keila-Joa suvilapiirkonna kohta.
Savisaare Keila-Joa majatehingut kaitses eelmisel sügisel ka peaminister Andrus Ansip. "Riigikontroll leiab, et uurida pole midagi. Politsei, kaitsepolitsei ja prokuratuur kinnitavad sedasama," kirjutas Ansip Postimehes.
Toetada tuleb erakondi, kes ei hakka värisema nagu haavalehed ega kartma valimisi, kui on vaja teha otsuseid.
Oliver Kruuda
Riigiprokuratuur teatas reedel ka, et lõpetas pärast kaitsepolitsei uurimist kriminaalmenetluse, kuna kogu piirkonna müügist sai Kalev REC kasumit 17 miljoni krooni ning Kalevi aktsionäride huve pole seega kahjustatud.
Keila-Joa majatehing pole esimene tehing toidutööstur Kruuda ja Keskerakonna ning Edgar Savisaare vahel. Kruuda on annetanud Keskerakonnale raha, toetanud Savisaare raamatu "Peaminister" väljaandmist, Kruuda firma korraldas eelmisel sügisel enne valimisi ka skandaali tekitanud K-Kohukese kampaania. Samas sõlmis Keskerakonna kontrollitud politseiamet Kaleviga pikaajalise rendilepingu.
Keskerakond müüs 2003. aasta kevadel investeerimispanga LHV vahendusel 10 miljoni krooni eest võlakirju sponsoritele, kelle nimesid pole erakond seni avalikustanud.
Kruuda: Keskerakond julgeb ainsana otsustada
Kaitsepolitsei uurimine kinnitas, et müüsite Edgar Savisaarele Keila-Joa maja alla turuhinna. Kuidas kommenteerite?
Ütlesin seda juba eelmisel sügisel ajakirjanduses ja ütlesin seda ka kaitsepolitseis. Tahtsime teenida raha, projekti polnud meil samas oma raha alla panna. Seega müügi kiirendamiseks müüsime mõned krundid odavalt persoonidele, kes magnetina teisi ostjaid juurde tooks.
Olete andnud Keskerakonnale raha, korraldanud K-kohukese kampaania, toetanud Edgar Savisaare raamatu kirjastamist. Saanud samas pikaajalise rendilepingu politseiametiga. Kas Teile ei tundu, et tegu on käsi-peseb-kätt-tehingutega?
Võib-olla need tõesti paistavad sedasi välja, aga nad ei ole seda. Meie poolt vaadates oli huvi, et suur maja ei jääks tühjalt seisma. Politsei aga vajas uusi ruume, ent keegi ei julgenud otsustada. Tänaseid hindu vaadates on tehing rendile andja poolt vaadates isegi kahjumlik. Seppik ja Laanet (toonane siseminister Ain Seppik ja politseiameti juht Kalle Laanet - toim.) olid lõpuks need, kes julgesid otsustada.
Miks toetate just Keskerakonda ja Edgar Savisaart?
Olen toetanud ka teisi erakondi, ent sellest ei räägita. Tundub, et vaid Savisaare nimi müüb. Kuid Keskerakond teeb otsuseid, teised neid teha ei julge.
Toetada tuleb erakondi, kes ei hakka värisema nagu haavalehed ega kartma valimisi, kui on vaja teha otsuseid.
Kruudat ja Savisaart seovad tihedad sidemed
2002 lõpp - Oliver Kruuda firma Mailtec annetab Keskerakonnale miljon krooni
2003 kevad - Keskerakonna kontrolli olev politseiamet sõlmib ilma konkursita Kalevi kinnistule pikaajalise rendilepingu
2004 lõpp - kaudselt Oliver Kruudale kuuluv kinnisvarafirma müüb Edgar Savisaarele Keila-Joa suvila 500 000 krooniga ehk mitu korda alla turuhinna
2004-2005 - Oliver Kruuda toetab rahaliselt Edgar Savisaare raamatu "Peaminister" väljaandmist
2005 sügis - Oliver Kruuda firma korraldab enne kohalikke valimisi mitu miljonit krooni maksva K-Kohukese kampaania, kus reklaamitakse K-tähte Keskerakonna värvides

reede, 19. jaanuar 2007

Kuluhüvitised: Janno Reiljan

Laseb riigil kinni maksta autoliisingut, kuigi endal kehva nägemise tõttu juhilube pole. Lisaks sellele tassib kokku ohtralt bensiini-, takso- ja bussitšekke!

Sloleht


Kuluhüvitised: Kristiina Ojuland



Laseb riigil kinni maksta Lexuse džiibi kasutusrenti!




Kuluhüvitised: Tarmo Leinatamm ja Margus Leivo


Mõlemad mehed tangivad riigi kulul sõprade ja sugulaste autosid!

28.10.2006 Sl Õhtuleht

Riigikogu liikmete kuluhüvitised luubi alla võtnud Äripäev jõuab järeldusele, et maksumaksja kulul tänavu kõige enam autokütust ostnud Margus Leivo (63 752 krooni) ja Tarmo Leinatamme (49 882 krooni) autod võtavad uskumatult palju bensiini ja peaksid selle kulutamiseks evima müstilisi sõiduomadusi.

Raamatupidamisele esitatud kütusetšekkidest on näha, et Leinatamme auto mahutas 20. juulil korraga 122 liitrit kütust, kusjuures neli ja pool tundi hiljem on mees tankinud veel 63 liitrit. Arvestades auto keskmiseks kütusekuluks 10 liitrit saja kilomeetri kohta, sõitis Leinatamm nelja tunniga maha 1230 kilomeetrit. Auto kiiruseks pidi seega olema 300 km/h, arvutab Äripäev. Margus Leivo on tankinud 9. juunil kell neli öösel 52 liitrit kütust ja 12 tundi hiljem 63 liitrit. Leivo pidi poole päevaga läbima 790 kilomeetrit. Äripäev pakub võimalikuks marsruudiks Tallinna–Narva–Pärnu–Viljandi–Valga–Tartu. Leht jääb aga kimpu oletusega, miks peaks rahvasaadik kihutama lihtsalt linnast linna, ilma et vahepeal peatust teeks. Kumbki mees ei pidanud vajalikuks oma müstiliste bensiiniarvete kohta selgitusi anda.

Kuluhüvitised: Igor Gräzin

Saab riigilt hüvitist selle eest, et ta Riigikogu tööajast käib raha eest USA-s loenguid andmas.

14.09.2006 Äripäev
Riigikogulane Gräzin loeb maksumaksja raha eest USA ülikoolis loenguid
.

Gräzin lähetati esindusraha eest Ameerika Ühendriikidesse Notre Dame'i ülikooli, kus ta 1.-20. septembrini osaleb koolitusseminaril "Omavalitsus ja investeeringud". Reformierakonna fraktsioonist öeldi, et Gräzin on seminaril nii osaleja kui ka koolitaja. Samasse ülikooli lähetati Gräzin ka jaanuaris. Gräzin on alates 1992. aastast selle ülikooli külalisprofessor.

"Osalen jah. Notre Dame'i ülikoolis olen töötanud kümme aastat ja jätkanud koostööd ka hiljem," ütles Gräzin.

Reis on vormistatud välislähetusena, mille eest makstakse päevaraha. Esinduskulude arvel makstakse kinni lennupiletid, ülejäänu maksab kinni vastuvõtja või Gräzin ise.

"Riigikogu raha all ma mõtlen omaenese saadiku sõidukulu raha, sealt tulebki teatud osa isiklikke kulutusi. Töö raha pileti maksumust ei kata ja vastuvõttev pool vahet ei kompenseeri," ütles Gräzin.

Gräzin täpsustas ka seminari teemat: "Mis on ja kuidas arendada nn vaest ettevõtlust, kui on puudu kapitalist, teadmistest, sidemetest, ei saa laenu jne. Külalisosalejana olen vaid poolteist nädalat USAs. Päriskoolitus või vastav spetsialiseerumine (kui tegu on üliõpilastega) kestab kas semestri või soovi korral kaks. Mingit tasu ma ei saa," kinnitas Gräzin.

Jaanuarikuise lähetuse eest maksti Gräzinile esinduskulude arvel kinni sõidule läinud 10 878 krooni, 615 krooni kindlustusraha ja päevaraha 2700 krooni.

Kalle Mihkels: viitsin ma jee tööd teha!

Teeb linnaosavanema tööajast Keskerakonna uudistele teleklippe!

12.09.2006 Postimees:


Tallinna Mustamäe linnaosa vanem Kalle Mihkels väidab, et valmistab pühapäeviti eetris olevat Keskerakonna uudisteklippi ette väljaspool tööaega.

Sel pühapäeval kajastas keskerakondlane Mihkels muu hulgas Kiviõli raamatukogu avamist, mis leidis aset reedel algusega kell 11.30.

Mustamäe linnaosa pressinõunik Juhan Hindov teatas BNS-i järelepärimisele vastates, et Mihkels teeb TV3 eetris olevat saadet «Kesknädal» oma vabast ajast.

Ta ei täpsustanud, kas keset tööpäeva Kiviõlis erakonnakaaslasest kultuuriministrit Raivo Palmarut usutlenud Mihkelsil oli reedel vaba päev.

Lisaks kajastas viimane «Kesknädala» saatelõik sündmusi, mis olid jäädvustatud Sillamäel ja Kanepis.

Kes on kõige tähtsam elukas loomaaias?


Loomulikult Viktor Vassiljev!

Mehe suurim südamevalu, et ta oleks plakatil suurem kui elevant, sest muidu äkki ei saa Riigikokku!
12.12.2006 EPL

Oliver Õunmaa

reporter

Töötasin kuni 2006. aasta detsembrini noorsootöötajana Haabersti vaba aja keskuses. Minu tööülesannete hulka kuulusid noortele põneva ja kasuliku tegevuse pakkumine ning ürituste korraldamine. Kui 2005. aastal sai linnaosa vanemaks dr Viktor Vassiljev, laienes tööülesannete ring – minust sai ka tema valimispropaganda levitaja.

Minu ülesandeks on olnud plakatite vorpimine ning eks ma kujundasin ka 2006. aasta Haabersti vaba aja keskuse linnalaagreid reklaamiva plakati. Peagi korjati see aga Haabersti linnaosast ära. Plakat eemaldati, sest Vassiljevil oli vaja üles panna enda ja oma abiliste kujundatud plakat, kus on kujutatud tema ise ümbritsetuna laagrilastest.

Teine näide: lähenes üritus Tallinna loomaaias ja taas kujundasin seda reklaamplakatit just mina. Seekord anti juba karm käsk linnaosa valitsusest, et Viktor Vassiljevi pilt peab olema kindlasti plakatil näha. Plakati nurka paigutasin ma siis tema pildi, mis sai oluliselt suurem, kui vastasnurgas asuv elevant.

Vassiljev aga vedas mind oma tehtud laagriplakati juurde ja sõnas: “Sinu plakatil pole muidu vigagi, ainult minu foto on seal nagu passipilt plärts peale löödud. Ma pean olema tegevuses! Vaata minu tehtud plakatit – kas pole hea kontseptsioon? Nagu Lenin laste keskel!”

Edaspidi pidime plakatite peale võimalikult nähtavale kohale paigutama tema portree koos tekstiga: “Haabersti linnaosa vanem Viktor Vassiljev soovitab.”

“Asjalood on sellised, et märtsis tulevad valimised ja mina tahan riigikokku pääseda,” seletas linnaosa vanem oma käitumist.

Kui novembri lõpus läks lahti päris valimiskampaania, pidin ma Haabersti koolidesse, lasteaedadesse ja sotsiaalkeskusesse viima märgatavalt suurema Vassiljevi portree, millel taustaks foto laste mänguväljakust.

Selleks ajaks olid asutuste töötajad juba niivõrd tüdinenud Vassiljevi reklaamimisest, et Tallinna Järveotsa gümnaasiumis ei lubatud mul plakatit üldse üles panna. Lisaks ütles ühe lasteaia juhataja, et ta helistab kohe Vassiljevile ja küsib, mida ta selle eest saab, kui plakati üles lubab panna. Tema olevat juba ammu laste mänguväljaku jaoks liiva küsinud, kuid Vassiljev öelnud, et seda pole vaja.

Mis sellest lasteaeda viidud plakatist sai, seda ma ei tea, kuid linnaosa vanema karm telefonikõne Järveotsa kooli direktorile saatis mu peagi tagasi kooli, kus plakati seinale riputamisest keeldunud töötajad pidid lubama mul nüüd seda teha.

loendur